Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum / Estonian Sports and Olympic Museum

30/08/2026

✨ LEGENDAARSE GUSTAV SULE ESIMENE EESTI REKORD 🇪🇪

Täna 95 aastat tagasi püstitas noor, vaid 20-aastane Gustav Sule Tartus hiilgava Eesti rekordi odaviskes – 69.54 oli tol hetkel hooaja parim tulemus maailmas (alles paar nädalat hiljem viskas soomlasest eksmaailmarekordimees Eino Penttilä Uppsalas 26 cm rohkem, 69.80)! 🏅💪

Ühtlasi kustutas Sule sellega Eesti rekordiomanike nimistust Aleksander Klumbergi nime.

Enne Kalevi juubelivõistlust oli Eesti ametlikuks tippmargiks „Leksi“ 63.32, millel oli vanust täpselt kümme aastat ja üks kuu. Tõsi, Tartu Ülikooli õppima asunud Sule isiklik tippmark oli sellest juba parem, sest 1930. aasta sügisel oli ta Valgas kirja saanud esmalt 63.85 ja 1931. aasta augusti alguses 66.02. Viimaselt, Eesti meistritiitli toonud tulemuselt võttis edetabelipuhtuse asjaolu, et oda mähis olnud lubatust jämedam.

Tänasel kuupäeval 1931. aastal klappis teisel viskel kõik hästi kokku. Pealtvaatajaskond valgus lõpptulemuse väljakulutamise järel juubeldades väljakule, rekordimeest lennutati kümneid kordi õhku, sportlased mäenõlval kaelustasid üksteist ja orkestrandid mängisid lõputut tušši – vähemalt on nii kirjas Eesti kergejõustiku juubeliraamatus. 🏆

Samas võib lugeda, et mõned päevad hiljem lõppes esimene vahetu kohtumine põhjanaabritega nukralt. 3. septembril Helsingis saadud õnnetu küünarliigesevigastuse ravimiseks kulus ka osa järgnevast aastast. Kuna suve hakul tulemused suurt ei paranenud, andis see otsustajaile võimaluse kuulutada, et Eestist sportlasi 1932 LA mängudele ei saadeta. Nii jäi reaalne võimalus olümpiamedali pärast võistelda kahjuks kasutamata.

Gustav Sule, nagu teisedki omaaegsed Eesti kergejõustiku tipud, oli peamiselt iseõppija, kes tugines suuresti oma andele ja nutikusele. Ta alustas sportimist vanema venna Karliga koduõuel võisteldes ja tõusis esile 1928 Eesti koolinoorte rekorditega kõrgus- (1.71) ja teivashüppes (3.36). Samuti oli ta Eesti esivõistluste medalimees kuulitõukes, vasaraheites ja kümnevõistluses ning võitis odaviskes meistritiitleid 1929-1938 ühe erandiga – Berliini olümpia-aasta 1936 läks vigastuse nahka. Polnud õnne...

Eestis oli Sule äärmiselt populaarne ja võistlustel alatine publikulemmik. 1934. aastal valiti ta EM-pronksivõitjana Eesti parimaks sportlaseks. Tartus oldi spordisangari saavutuste üle hiljem nii uhked, et nõuka-aja kitsendustest hoolimata leiti võimalus tema nime kandvate mälestusvõistluste korraldamiseks.

Punavõimu poolt töölaagris surnuks kurnatud spordisuuruse memoriaalid said alguse 1958. aastal ja pakkusid omamoodi võimaluse vanu aegu meenutada, ehkki otsesõnu seda välja öelda muidugi ei saanud.

📸 ESOM

28/08/2026

🚲 SELLISE RATTAGA KOOLI? 🚲

Mõtle, kui sõidaksime kõik siiani sellistega - päris vahva vaatepilt! Aga ikkagi, miks oli esiratas nii ebanormaalselt suur? 🤔

Kuna pedaalid olid otse ratta küljes, oli sõit algul nii aeglane, et tasakaal kippus kaduma. Kiiruse lisamiseks tehti esiratas hiiglaslikuks. See muidugi tähendas, et kõrgratta peale ronimine oli omaette tsirkus. 🫢

Kas Sina julgeksid sellisega iga päev kooli või tööle vändata?

📸 ESOM

28/08/2026

✨ PALJU ÕNNE, JOHANNA! ✨

Aitäh, et räägid olulistest ja vajalikest teemadest spordis!

Johanna Talihärm pälvis vägivallaennetuse tunnustusauhinna!

Johanna oli EOK ja EADSE tänavusel valge kaardi päeval „Sõnal on jõud“ teema kõige jõulisem eeskõneleja, tuues esile verbaalset väärkohtlemist spordis ja sotsiaalmeedias.
Oma lähenemisega on ta meedias ja ühiskondlikes debattides esitanud ettepanekuid ja tähelepanekuid, kuidas väärkohtlemist spordis ennetada ning tagada, et ohvrid saaksid õigeaegset ja paremat abi.

Aitäh, Johanna!

Foto: Arno Mikkor

27/08/2026

⛸ EESTI SPORDIAJALOO SELTS KUTSUB RAAMATUESITLUSELE 📖

Eesti Spordiajaloo Selts ja uisuklubi Gliss ootavad kõiki huvilisi 3. septembril kell 12.00 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse.

Esitlusele tuleb värske teos „Kõige teravamad flipid tulevad TVUKist ehk uisuklubi Gliss mitteametlik ajalugu“, mis pakub põneva sissevaate viimase saja aasta iluuisutamisse Eestis.

Raamatu saamislugu tutvustab kohapeal autor Andres Siplane. 🎤

26/08/2026

🎉 HENRY SILDARU 20! 🎉

Täna on suuremat sorti pidupäev olümpiahõbedasel 🥈Henry Sildarul, kes saab 20-aastaseks. Esimene sünnipäev olümpiamedalivõitjana!

Eesti seni viimane OM-medalivõitja on ühtlasi läbi aegade eestlastest noorim olümpiamedalisaaja. Õige vähe jäi seejuures puudu, et Livigno lumepargi rennis oleks õnnestunud teenida lausa kuld. 🥇

Selle suure saavutuse kõrval tõstsid asjatundjad sageli esile Henry mitmekülgsust, mis aitas tal jõuda omamoodi rekordini – nimelt sai meie vigursuusaässast olümpialoos esimene meessoost freestyle-suusataja, kes startinud kolmel erineval alal (pargi- ja rennisõit ning Big Air).

Vähe sellest, möödunud talispordihooajal sai nooruke Eesti kutt hakkama teisegi uhke vägitükiga, võites pargi- ja rennisõidu ühises arvestuses maailma karikasarja. 🏆

Loodame, et edulugu saab uuel hooajal väärika jätku, et koguneks MK-etapivõite ja tiitleid nii X-Mängudelt kui ka MMilt.

Palju õnne, jaksu, hoogu ja kordaminekuid ka edaspidiseks, Henry! 👏

📸 Kiur Kaasik / Delfi Meedia

26/08/2026

KAS SINU JAOKS ON MEDAL OLULINE? 🥇

Rahvasportlane Tanel toob välja, et tema jaoks pole medal kriitilise tähtsusega. Kuidas sina suhtud medalitesse rahvaspordi üritustel?

👉 Sport ja keskkond käivad käsikäes rohkem, kui esmapilgul tundub. Tule uuri nendest seostest lähemalt spordimuuseumi näitusel „Kuumenev finišijoon. Sport muutuvas keskkonnas“.

25/08/2026

🌿 POLE SPORTI SURNUD PLANEEDIL 🌿

Paides toimunud tänavusel Arvamusfestivalil arutleti alal „Homne elukeskkond“ Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi korraldatud paneeldiskussioonis spordi ja keskkonna seoste üle.

Kuula järele, mida täpsemalt paneelis arutati ning mis järeldustele jõuti koos 👇

“Pole spordi surnud planeedil” artuelus osalesid Eesti Olümpiakomit...

24/08/2026

💙 SPORDIMUUSEUMIS ON LAHE! 💙

Spordimuuseumi tiimini jõuab külastajelt palju toredat tagasisidet, mida on lausa lust lugeda. See annab ka meile väga palju hoogu ja motivatsiooni juurde.

Meie jaoks on suurim rõõm näha, et nii suured kui ka väikesed spordisõbrad leiavad siit põnevaid avastamist täis hetki, liikumisrõõmu ja unustamatuid emotsioone.
🤸

📸 Andrea Rotenberg & Undercliff Creative

23/08/2026

🇪🇪 ANETT KONTAVEITI HIILGAVA POOLAASTA LÄHTEHETK 🎾

Täna viie aasta eest sai alguse üks vägev tõus, millest võiks lähiajal rääkida veel õige mitmel korral.

Tennisist Anett Kontaveit ei suutnud 2021. aasta suvel kuidagi õiget rütmi leida ja oli kaotanud juba viis mängu järjest. Viimasest võidust Eastbourne’i poolfinaalis oli möödas kaks kuud ning sellesse mõõnaperioodi jäid ka avaringi kaotused Wimbledonis ja Tokyo olümpial.

Nukker jada näis jätkuvat täpselt viis aastat tagasi Clevelandis, kus Kontaveit kaotas avaseti kodupubliku ees mänginud Lauren Davisele 1:6.

Aga siis hakkas juhtuma. Kahes järgmises setis mängis eestlanna peaaegu veatut tennist ega loovutanud vastasele enam geimigi. 🫢 Ootamatu muutus ei mõjutanud pelgalt ühte kohtumist, vaid kandus kaugemalegi, pöörates õitsengule terve hooaja.

Võib-olla sai ta enda peale natuke vihaseks, võib-olla lõpetas ülemõtlemise, aga järsku keset matši toimunud ümbersünd pani alguse ühele väga erilisele peatükile Eesti spordiloos. ✨

Hakatuseks võitis Anett kogu turniiri, alistades finaalis Irina-Camelia Begu, ja oli ise toimunust parasjagu segaduses: „Olin just nädal varem alustanud koostööd Dmitri Tursunoviga ja mõtlesin lihtsalt sellest, et loodetavasti ei kujune kaotusteseeria kümnemänguliseks“. 😮

Pärast 2017. aasta Rosmaleni esikohta oli tegu alles Kontaveiti karjääri teise WTA turniiri võiduga.

Vahetult seejärel alanud US Open oli veel liiga suur tükk ampsata, ehkki avaringis saatis Anett kohvreid pakkima varasema Ameerika slämmiturniiri tšempioni Samantha Stosuri.

Kolmandas ringis tuli vastu järgmiste aastate valitseja Iga Swiatek ja sellest kolmesetilisest lahingust väljus võidukalt poolatar.

👉 Edasistel nädalatel ja kuudel võitis Kontaveit turniirid Ostravas, Moskvas ning Cluj-Napocas, jäi Indian Wellsi finaalis napilt alla heale sõbrannale Ons Jabeurile ning tagas pääsu WTA aastalõputurniirile, kus jõudis samuti esikohaduellini!

2021. aasta teises pooles hiilgavalt mänginud ja ridamisi turniire võitnud Anett Kontaveiti teati neil päevil kui naiste profispordi kõige kuumemat nime maailmas.

Augustist oktoobrini teenis laitmatu mainega sarmikas eestlanna kõva kattega väljakuil kokku neli WTA turniiride esikohta, võites 28st matšist 26. Hooaja jooksul pääses Anett üksikmängus kokku 7 WTA turniiri finaali, mis oli 2021. aastal naiste profitennise parim tulemus.

Juhtus üks kurioosumgi – veebruarikuine esikohamäng Austraalias Grampians Trophy’l jäeti ajapuudusel suisa pidamata!

Edutee jätkus ka 2022. aasta alguses, mille järel Kontaveit tõusis suvel naiste tennisehierarhias maailma teiseks reketiks. Vägev! 👏

📸 SCANPIX/AFP

22/08/2026

🇪🇪 EESTLANNADE MAAILMAREKORDILINE TULEMUS 🏹

Täna, 55 aastat tagasi, 22. augustil 1971 ületas Eesti vibunaiskond koosseisus Endla Vellend, Virve Holtsmeier ja Asta Vernik Tallinna uhiuue vibustaadioni avavõistlusel harjutuses FITA-1 kehtiva maailmarekordi.

Paraku jäi 3555 silma ametlikuks üleilmseks tippmargiks kinnitamata, sest võistlus polnud rahvusvahelises kalenderplaanis kirjas. Ega saanudki olla, sest aastajagu varem lükati loomaaia vastas asunud tühjal aiamaakrundil buldooseriga 🚜 tulevase rekordivälja tarbeks alles kõdunenud sõnnikuhunnikuid laiali. Tulemuseks oli aga üks Euroopa ilusamaid ja mugavamaid vibustaadione.

Tallinna lahtistel meistrivõistlustel tegid kaasa ka tugeva vibulaskemaa Poola esindajad ning ühtlasi peeti Tallinna «Dünamo» ja Lodzi linna koondise kohtumine.

Seniseks rekordiks oli justnimelt Poola 🇵🇱 naiskonna 3518 silma. Seekord külalistele erilist sõnaõigust ei antud, individuaalselt olid neli parimat Endla Vellend Eesti rekordiga 1216, Virve Holtsmeier 1196, pärnulanna Eve Suits 1149 ja Asta Vernik 1143 punktiga.

Vibusport oli tol ajal NSV Liidus veel suhteliselt noor harrastus, esimesed üleliidulised meistrivõistlused sel iidsel alal toimusid 1963. aastal just Eestis, täpsemalt Kadrioru staadionil.

👉🏼 Eesti vibunaised olid tipus mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid võimelised kaasa rääkima kõrgeimas konkurentsis. Veidi varem, 1971. aasta juuli alguses peetud NSV Liidu rahvaste spartakiaadil oli trio koosseisus Vellend, Holtsmeier ja Suits saavutanud esikoha 🥇 ning kaks viimati mainitut osalesid juuli lõpus Inglismaal Yorkis toimunud MMil.

Maailma eliidi hulgas teenisid nad vastavalt 11. ja 13. koha. Et võistkondlikus arvestuses tõid punkte kolm paremat, lisandus Holtsmeieri auhinnakappi ka naiskondlik hõbe 🥈. Suits jäi sellest autasust ilma, ehkki Poola järel ja USA ees piisanuks teiseks kohaks ka tema panusest.

Eesti tugevast põlvkonnast jõudsid 1970ndatel suurvõistluste esikohani kolm naist – Holtsmeier võitis NSV Liidu naiskonnas MM-kulla (1975) ning Vellend ja Suits EM-tiitli (vastavalt 1974 ja 1970).

Pisut teistel asjaoludel võinuks loetelu olla märksa pikem ning maailma areenil särada veel meie mõned vibukütid – aga oma lipu all ju võistelda ei saanud ja kõik tugevad korraga võistkonda ei mahtunud.

Tänasel päeval saame kaasa elada tublide vibulaskjate eduteele ja loodame, et nende tähetund koidab just LA 2028 mängudel. Olümpiamedal vibuspordis on eestlastel seni teatavasti veel puudu. 😉

📸 Isi Trapido, Aksel Randmeri ja ESOM