02/03/2026
Fotomeenutus 10 aasta tagusest gobelääninäitusest „Raevaipade renessanss“ Tallinna raekojas.
Suvel 2016 oli publikul võimalus imetleda flaami renessanssgobelääne, mille Tallinna raad 1547. aastal tellis raekoja kaunistamiseks. Oxfordis valmistatud koopiate kõrval oli raekojas eksponeeritud kaks originaalvaipa, mis on alaliselt hoiul Tallinna Linnamuuseumis: üks kahest Saalomoni-lugusid kujutavast seinavaibast ja üks viiest pingikattest ehk taimemustritega verdüürist. Juuresoleval fotol on originaalvaip paremal pool vappide all.
Gobelääne telliti sajandite eest kambrite ehk komplektidena kindla ruumi kaunistamiseks. Tallinna rae seinavaibad olid mõeldud ehtima raesaali, kus raad kõige kõrgemaid külalisi võõrustas. Gobeläänid olid staatuse sümbol ja nende üheks eesmärgiks oligi avaldada muljet.
Ühe komplekti erinevad vaibad või nende osad kujutasid ühe ja sama loo erinevaid episoode kronoloogilises järjekorras ning just selles järjekorras riputati vaibad seintele üksteise kõrvale. Nii rullus vaataja ees lahti lummav kootud jutustus. Kuna luksuslikud gobeläänid olid väga kallid, ei hoitud neid seintel mitte alaliselt, vaid seati üles kõige pidulikumatel puhkudel. Muide, Tallinna raekoja raesaalis on 17. sajandi puitfriisi küljes siiani alles konksud, mille külge vaipu on riputatud. Vaata juuresolevat fotot!
Kui 1937. aastal asutati Tallinna Linnamuuseum, arvati raekoja ajalooväärtused eesotsas haruldaste renessanssvaipadega Linnamuuseumi varade hulka. Raekojas eksponeeriti neid küll ka peale seda. 1941-1944 Saksa okupatsiooni ajal tehtud fotol on renessanssvaibal võtnud koha sisse lausa fašistlik diktaator ise. (Lenini ja Staliniga ei ole sarnaseid fotosid leidnud, neid eksponeeriti paljal seinal.)
Koos 1971-1975 toimunud restaureerimistöödega telliti raekojale ka uus sisekujundus. Nagu juuresolevalt kavandilt näha, soovis sisearhitekt Leila Pärtelpoeg seintel eksponeerida 16. sajandil raekoja kaunistamiseks tellitud renessanssvaipu. Kuna raekojas nii hinnaliste vaipade alaliseks eksponeerimiseks tingimused puudusid, sai Leila Pärtelpoja plaan teoks alles 30 aastat hiljem, kui 2004 tellis raekoda Oxfordist renessanssvaipade koopiad. Loomulikult ei küündi 21. sajandi koopiad 16. sajandi šedöövrite meisterlikkuseni, kuid originaalide järgi detailitäpsusega valmistatud koopiad annavad ettekujutuse raekoja renessanslikust värviküllusest ning Tallinna rae ambitsioonidest.
2016. aasta näituse raames tehti Tartu Ülikoolis ka lõngade värvi- ja materjalianalüüsid, mis näitasid, et vaipade lõim ei olnud valmistatud mitte linasest, nagu seni väideti, vaid samuti villast, nii nagu see flaami vaipade puhul tavaks.
Raekoda ootab huviga, mida uut toob välja Tallinna Linnamuuseumi ja Tartu Ülikooli käivitatud uurimisprojekt. Seni valgustame rae piltvaipade ajalugu erinevatest vaatenurkadest.
Huvilised on lahkesti oodatud tutvuma piltvaipade looga raekojas, kus saab tajuda terviklikku keskkonda, mille osana originaalgobeläänid sajandeid tagasi telliti.
