Tallinna Raekoda

Name: Tallinna Raekoda
Address: Raekoja plats 1, Tallinn, 10146, EE
Telephone: +3726457900
Price range: £

Home
Estonia
Tallinn
Tallinna Raekoda

Vanim raekoda Põhja-Euroopas, anno 1322. Gooti arhitektuuri meistriteos, kunst keskajast barokini. Põhja-Euroopa vanim ja ainus gooti stiilis raekoda.

Linnavõimu sümbol, mille haruldased kunstiteosed keskajast barokini kehastavad Tallinna rae väärtusi. Täna on raekoda Tallinna esindushoone, kus kohtuvad pidulikud tseremooniad, teater ja kontserdid, Tallinna ajalugu ja kunst. Raekoja külastamiseks septembrist juunini palume külastused ette tellida [email protected].

28/08/2026

🇳🇴Norras algas uus ajastu⌛️.
Kuningas Harald V seilas täna Valhallasse, troonile astub kuningas Haakon VIII.

Kuningas Harald ja kuninganna Sonja austasid Tallinna raekoda oma külastusega riigivisiidil 28 aastat tagasi.

Kroonprints Haakonit koos abikaasaga oli raekojal au võõrustada Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018, kui raekoja seintel oli Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist - näitus “Rõõm linna südames”.

20/08/2026

🇪🇪Head taasiseseisvumispäeva!🇪🇪

25/07/2026

Noor Vana Toomas 30!

Tänane sünnipäevalaps on tuulelipp Vana Toomas III.
Tallinna raekoja noorim vahisõdur alustas torni tipus valvekorda täna 30 aastat tagasi, kui üles pandi uus tornikiiver.

Enne uue kiivri paigaldamist tõsteti 25. juuli hommikul maha 1952. aasta tornikiiver ja selle tipus olnud tuulelipp, Vana Toomas II. Kõigest 44 aastat torni tipus seisnud vahisõdur oli üsna kehvas vormis – tuulelipp oli oksüdeerunud ja kinnitused lahti. Nii pole ka ime, et Vana Toomas oli vahipostil olles oma mõõga kaotanud. Sellisena seisab ta nüüd ka raekoja keldris.

Torni tipus aga näitab tuule suunda Vana Toomas III. Selle tuulelipu valmistas 1996. aastal vasesepp Vello Rooveer. Kui eelmine tuulelipp oli jäetud värvimata ning kinnitusdetailid rooste eest kaitsmata, siis nüüd osati neid vigu vältida.

Kuidas raekoja kõige esimene tuulelipp algselt viimistletud oli, pole teada. Allikate kohaselt sai maalermeister Jochim 1530. aastal raelt tasu sõjasulase, alamsaksa keeles Krigesknecht, kuldamise eest. 1996. aastal tehtud analüüsid aga üleni kuldamist ei kinnitanud, leides tuulelipu figuurilt hoopis polükroomia jälgi. Nii võib järeldada, et sarnaselt gooti puuskulptuuridele on kuju algselt olnud värvitud ja ainult osaliselt kullatud. Hiljem on seda viimistletud erinevalt, sh 1781 ka üleni kuldamisega (vaata varasemat postitust raekoja tornikiiver III). 1996. aasta tuulelipu juures lähtuti algse lahenduse, st osalise värvimise ja kuldamise põhimõttest.

Värvitud on lipuvarras ja sõjamehe kuub (või on see koguni turviseplaat?), kullatud aga lipp, mõõk, kübar, nägu ja vägevad vuntsid, moekad varrukasiilud ja kõrged saapad. Ning see, mis meie kaasaegsete seas rõõmsat elevust tekitab - häbikapsel ehk kubemekübar, 16. sajandi moeröögatus. Raekoja tuulelipp oli omal ajal ikka täielik moeikoon.

16. sajandi I poole sõjamehe rüüs kujutatud tuulelippu ongi alates tema torni tippu püstitamisest 1530. aastal mainitud sõjasulasena. Esimest korda on teda nimetatud lippur Thomaseks 1881. aastal baltisaksa väljaandes "Revalsche Kalender". Veel 20. sajandi alguse Tallinna saksakeelsetes linnajuhtides on kirjas, et "linna valvab sõjasulast kujutav tuulelipp, mida Thomaseks hüütakse, kuid millise tekkimise nimi pole teada". Vana Tooma nimi on seega üsna noor.

Nii nagu nr I ja II, on ka Toomas III allameetrimees, kõigest 89 cm p**k. Sõltuvalt mõõtmiskohast võib tulemuse ka suurema saada, kuid ilma lipuvardata jääb see ikkagi alla meetri. Külastajatele tuleb see sageli üllatusena.

Soovime noorele Toomale sama p**ka iga, aga paremat saatust kui tema ligi 500-aastasel esiisal.

Vivat!

23/07/2026

Raekoja tornikiiver V, 1996

30 aastat tagasi sai Tallinna raekoja torn uue, järjekorras viienda ja tänaseni raekoda ehtiva kiivri.

1952. aasta tornikiiver oli 1990. aastateks jõudnud ohtlikku seisu. Kiivrit katnud vaskplekk oli kahjustunud ja pleki ühenduskohad ehk valtsid ei pidanud enam vett. Puidust kandekonstruktsioonid olid pehkinud ja seenhaigus levis jõudsalt. Ekspertide hinnangul oli tornikiiver kokkukukkumise äärel ja tuli viivitamatult välja vahetada.

Uue tornikiivri projekteerimisel võttis raekoja restaureerimisarhitekt Teddy Böckler lisaks 1951. aasta kiivri joonistele eeskujuks ka Püha Vaimu kiriku tornikiivri, mis oli raekoja omaga kaasaegne ning sama meistri, Greiger Grafi töö. Kiivri konstruktsiooni täiendused, kokkuliitmised ja ülestõstmise töötas välja insener Aleksander Danil.

Kui 1952. aastal valmis raekoja tornikiiver Niguliste varemete kõrvale rajatud ehitusplatsil, siis nüüd toimus kiivri ehitus, kokkupanek ja vaskplekiga katmine otse raekoja ees, mis linnarahvale ja külalistele mitu nädalat põnevat vaatepilti pakkus. Ehitustööd Raekoja platsil algasid juba juuni keskpaigas. Kupliosade kokkupaneku ja tuulelipu paikapanekuni jõuti 24. juuli õhtuks.

Etendus kulmineerus 25. juuli hommikul, peaosalise rollis Pekkaniska 78-meetrise noolega tõstuk. Nii kõrget kraanat ei olnud siinkandis varem nähtudki. Turvalisuse tagamiseks oli ligipääs raekoja ümber piiratud.
I vaatuses tõsteti 1952. aasta tornikiiver torni otsast kahes osas alla. Edasi kippus etendus Raekoja platsile kogunenud publiku jaoks venima, sest ootamatult tõusnud tuul tegi uue kiivri torni otsa tõstmise keeruliseks.
Ka uus 16-tonnine kiiver tõsteti üles kahes osas. Õhtuks suudeti tuule kiuste rohkem kui 50 m kõrgusele paika tõsta paika tõsta ka kiivri ülemine osa.

Sellega oli kiiver küll paigas, aga mitte valmis. Tööd tornikiivri rõdude ehitamise ja vaskplekiga katmisega jätkusid ligi kolm kuud ja said valmis 18. oktoobril.
Ühtlasi alustas 30 aastat tagasi torni tipus oma vahikorda ka uus tuulelipp, noor Vana Toomas nr III. Temale pühendame aga juba eraldi postituse.

15/07/2026

Raekoja tornikiiver IV, 1952

Tallinna raekoja 1781. aastal valminud kiiver süttis põlema 1944. aasta märtsipommitamises ja kukkus torni otsast alla raekoja ette. Ilma kiivrita oli raekoja torn 8 aastat.

Sõjaeelsete fotode ja mõõtmisandmete põhjal koostasid tornikiivri taastamisprojekti arhitekt Albert Kukkur ja insener Heinrich Laul. Kiivri maketti näed raekoja pööningul ja juuresoleval fotol.
Tööd läksid lahti 1952. aasta kevadel. Selleks rajati märtsipommitamises tabamuse saanud Niguliste kiriku varemete vahele puitmaterjali ladu ja kiriku eeskotta restaureerimistöökoda. Seal valmisid raekoja tornikiivri puitsõrestiku detailid. Kiivri ehitus toimus kiriku kõrvale rajatud ehitusplatsil (vt juuresolevat fotot). Torni otsa tõsteti kiiver osade kaupa.

Tornikiivri tippu pandi allakukkunud ja purunenud tuulelipu asemel Vana Toomas II, autoriks metallikunstnikud Lydia Elken ja Salme Raunam.

Kiiver ja tuulelipp said Stalini läbitungiva pilgu all püsti ning tellingud võeti maha novembris 1952 (vaata fotot). Muuseas, fotol olevad ümmargused plaadikesed raekoja rinnatisel kujutasid NSVLiidu 15 liiduvabariigi vappe.

Raekoja tornikiivri ehitamisest on valminud dokumentaalfilm ”Arhitektuuri mälestusmärkide taastamine”. Selle lõpus kõlab paatosest nõretav lause:” /.../ raekoja hoone restaureerimine on kujukaks näiteks nõukogude valitsuse hoolitsusest Tallinna arhitektuurimälestusmärkide säilimise eest”. Uskumatu küünilisus...

Vaata filmilõiku, Arkaaderi link kommentaariumis.

09/07/2026

Värvikas keskaeg kutsub! Juba homme algavad Tallinna vanalinnas Keskaja päevad🥁.
Tallinna raekoda on selle kõige südames, pakkudes nii värviküllaseid elamusi kui ka sissevaadet keskaegsesse mõtte- ja tundemaailma. Läbi muusika toob selle publikuni Hortus Musicus oma värvika kavaga.

🟨Keskaeg oli helge ja värviline, mitte tume ja sünge, nagu vahel ette kujutatakse. Valgusel oli keskajal jumalik tähendus ning gooti arhitektuur on selle parim väljendus. Keskaegse mõtteviisi järgi olid ka värvid valgus, mis aitasid pimedust ehk kurjust tõrjuda. Tule vaata, kui palju on Põhja-Euroopa ainsas gooti stiilis säilinud raekojas värve!
🟦Rae arveraamatute kohaselt toimusid raekojas suuremad värvimistööd 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses. Raekoja restaureerimisarhitekti Teddy Böckleri hinnangul ei pruukinud isegi kodanikesaali kalasabamustrilised piilarid ja vööndkaared kohe olla värvilised, vaid võidi siis üle maalida. 16. sajandi I pool oligi aeg, mil jõuka hansalinna raad raekoda igati uhkemaks muutis. Nii tellis raad 1547 raekoja kaunistamiseks flaami meistritelt luksuslikud piltvaibad, mille koopiad täna raekotta renessansihõngu ja värvirõõmu toovad.
🟥Ka raesaali punane seinavärv, mille eeskujuks keskaegsetes kohtusaalides oli Kristuse verre kastetud kuub, kui ta viimsel kohtupäeval tuli kohut mõistma, on ilmselt pärit 16. sajandi I poolest. Nii nagu ka sama motiiivi kujutanud maalitahvel raekoja fassaadil (täna raesaali akende all küll koopiana).

🟩Tallinna keskaegne raekoda ootab keskaja päevadel 10.-12. juulil külla! Raekoda on avatud keldrist kuni pööninguni välja kell 11-16.
Raekoja kellatorn kutsub torni keskaegsel keerdtrepil ronima ja vaateid nautima kell 11-18.

🟨Reede 10. juuli õhtul kell 20 saad raekoja võlvide all nautida värvikat keskaegset muusikat ansambli Hortus Musicus esituses.
Kontsert „Keskaja värvid“ toob sinuni muusika, mis on värvikirev ja elujõuline, kord mõtlikult harras (kiituslaulud Maarjale), kord mehiselt humoorikas (õpetussõnad kogumikust "Carmina burana").
Piletilink kommentaariumis.

Kohtumiseni Keskaja päevadel!

08/07/2026

Raekoja tornikiiver III, 1781

Tallinna raekoja 1627. aastal ehitatud tornikiiver vajas sajand hiljem taas remonti. Kiivri parandamine ja tinaplekiga katmine oli päevakorral juba aastatel 1732 ning 1775, kuid ehitustöödeni jõuti alles 1781. aastal.

Kuigi puuseppmeister Göritz joonistas raekojale uue ja kõrgema tornikiivri, see siiski käiku ei läinud ja uus kiiver valmistati 1627. aasta kiivri kuju järgides.
Tornimeister Pascalis Kappen kutsuti kohale Saksamaalt. Puusepp ja plekisepp olid kohalikud meistrid Geist ja Lorentz.

Tornikiivri püstitamist kirjeldab raehärra Thomas Werner oma päevaraamatus:

„1781. aasta juunikuu alguses võeti meie raekoja torni kiiver kuni kõige ülemise tipuni maha, ja seda sel põhjusel, et puidust konstruktsioon oli mädanenud ega suutnud enam kauem püsti seista.

5. juulil saabus seetõttu siia üks saksa tornikatja, kes oli pärit Saksimaalt ja kellega oli leping sõlmitud. Esmalt võttis ta ülalt maha lipuvarda koos kuuli ja tuulelipuga, ja seda õhtutunnil kell pool seitse.
Pärast seda viidi tuulelipp koos tornimunaga vasesepp Fröhlichi juurde parandamisele ja sealt edasi maaler Plätzi juurde kuldamisele, mis teostati Hamburgi lehtkullaga.

26. augustil pandi kullatud tornimuna ja tuulelipp piduliku tseremooniaga taas torni varda otsa. Enne kui tornimeister need paika tõstis, pidas ta linna valitsejatele, gildidele ja teistele pealtvaatajatele kõne. Kogu paigaldamise ajal mängisid linnamuusikud täiskoosseisus trummide ja trompetitega.
Torni tipus jõi tornimeister meie kubermanguvalitsuse, kogu magistraadi ja mõlema gildi auks 6 klaasi veini, visates iga klaasi eraldi torni tipust maapinnale, hüüdes „Vivat“!. Viimaks viskas ta ka pudeli alla rahvahulga hõiskamise saatel.
Kui see kõik oli lõppenud, lauldi lauluraamatust 3 vaimulikku salmi ning peeti Jumala auks õnnistuspalvus. Tseremoonia algas enne lõunat kell pool üksteist ja lõppes pärastlõunal kell üks.“

Seda, kuidas nägi välja 1781. aasta tornikiiver, näed juuresoleval fotol. Fragment E.P. Körberi joonistusest, 1800, J.C, Brotze kollektsioon, Läti Ülikooli Akadeemiline raamatukogu.

1781. aasta tornikiivrit remonditi taas 1840. ja 1895. aastal, kuid siis piirduti kiivri kattepleki vahetusega. Vasksest tornimunast leitud tinakapslis olnud ürikud andsid ülevaate 1781. aastal tehtud remonditöödest ja linna kõrgematest võimukandjatest. Lisaks olid kapslisse pandud sel ajal käibel olnud mündid.

Peale 1895. aastat tornikiivrit enam remontida ei jõutud, sest 1944. aasta märtsipommitamisel süttis kiiver põlema ja kukkus alla. Peale sõda ehitatud tornikiiver on juba järgmise postituse teemaks.

03/07/2026

🥁Raekoja tornikiiver II, 1627

17. sajandiks oli raekoja torni 1404. aasta kiiver juba sedavõrd pehkinud, et vajas kiiret väljavahetamist. Ehitustöid - uue tornikiivri püstitamist ja torni ning katuse remonti – juhtis ja rahastas mõjukas raehärra Johann Hans Müller.

⚒Kiivri ehitajad puuseppmeistrid Greier ja Hans kutsuti Saksamaalt. Greier, kes hiljem oli tuntud nime all Greiger Graff, koostas tornikiivri projekteerimiseks 3 lahendust.

🪵15. sajandi tornikiivri lammutustööd algasid 1627. aasta maikuus. Kuna puit tornikiivri ehituseks oli kevadeks aegsasti varutud, läksid uue kiivri ehitustööd hoogsalt käima ning juba kahe kuuga – augusti alguseks – oli tornikiivri kandesõrestik valmis.

🍺Et ka torni ülemine kivist osa oli väga kehvas seisus, tuli see osaliselt lammutada ja uuesti üles ehitada. Kiviraiduritele maksti kõrguses töötamise eest eraldi nn jooduraha.
Seejärel pandi kiivri tippu paika sõjasulast kujutav tuulelipp (mida siis veel Vanaks Toomaks ei nimetatud) ja kaeti kiivri puitsõrestik tinaplaatidega. Need sulatati ümber endise kiivri plaatidest, puudujäänud osa osteti Lübeckist.

🏗️Kuidas aga toimusid torni remonditööd ja kiivri ülespanek rohkem kui 30 m kõrgusel, kui ei olnud käepärast Pekkaniska kraanat nii nagu 1996. aastal? Ehitusmaterjalid ja detailid vinnati kõigepealt raekoja idaseinaga külgnenud majalukustaja maja katusele. Seda hoonet oli 17. sajandi alguses sobivalt laiendatud ja kõrgemaks ehitatud, mis raekoja uue tornikiivri püstitamisel tublisti abiks oli. Majalukustaja maja 1830. aastatel näed J. Steingrübeli koloreeritud litograafial (Th. Gehlhaari gravüüri järgi).

Uus renessanss-stiilis tornikiiver oli sale ja õhuline, kolmest kuplist koosnev ja galeriidega liigendatud iludus, moodsa stiili esimene hiline pääsuke Tallinnas. See lõi raekoja taas üle linna särama ja linnakodaniku rinna uhkusest paisuma.

Torni puuseppmeister Greiger Graff jäi peale raekoja torni valmimist Tallinnasse ja ülendati linna ehitusmeistriks. Ta jõudis osaleda veel teistegi tornikiivrite ehitusel, sh Püha Vaimu kiriku tornikiiver, mis raekoja omaga väga sarnane on.

Raekoja torni ja katuse remonti rahastanud Johann Müllerile kinkis raad krundi Viru tänav 4. Sinna ehitatud majast leiti 1882. aastal Justitia raidkivi Mülleri ja tema naise perekonna vapiga. Õigluse allegooriat kujutav raidkivi aastast 1629 viidi sealt raekotta, mis oli siis veel viimaseid aastaid kohtumaja. Raekoja kaaristu all on Justitia 1960. aastast ehk kaaristu avamisest alates.

Muuseas, üks varasemaid säilinud kujutisi Tallinna raekoja tornist on pärit Saksa geograafi, teadlase ja diplomaadi Adam Oleariuse reisikirjast 17. sajandi keskpaigast (fragment sellest juuresoleval fotol). Olearius oli siis juba abielus ei kellegi muu kui Johann Mülleri tütre Catharinaga.

Raekoja 1627. aastal valminud tornikiiver vahetati välja 1781. aastal. Sellest tuleb juttu järgmises postituses.

Seniks saab aga tulla raekoda oma silmaga kaema ja torni ronima🧐.

18/06/2026

Tallinna raekoda kuulub nende sümbolhoonete hulka, millel lehvib ööpäev läbi Eesti lipp kõrvuti Tallinna lipuga. Nii päikesepaistes, tormis kui ka paduvihmas. Selleks peab lippude ja lipunööride eest pidevalt hoolt kandma. Täna said raekoja lipud taas saabuvaks võidupühaks väärikalt valmis.

17/06/2026

Tallinna raekoja veesülitid tööhoos☔️

Address

Raekoja Plats 1
Tallinn
10146

Telephone

+3726457900

Website

http://raekoda.tallinn.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Tallinna Raekoda posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Want your business to be the top-listed Event Planning Service in Tallinn?